Euroopa Komisjon: Eesti palkadel tuleb silm peal hoida

Nii käivitas Euroopa Komisjon – Eesti jaoks esimest korda – põhjalikuma analüüsi, mille esimesed järeldused koos üldise hinnanguga Eesti majanduse olukorrale täna avaldati. Konkreetsemad nn riigipõhised soovitused majanduspoliitika suunamiseks avaldab komisjon mais.

Palgakulude kohta näitas süvaanalüüs, et tööjõu ühikukulu on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, kuna palgatõusu tempo on kiire ja tootlikkuse tõus aeglane. Siiski ei ole see kaubavahetust veel negatiivselt mõjutanud. Kaugemale vaadates on palgakulu kasv aga ilmne risk, mida tuleb edasi jälgida. „Keskmisest aeglasem tootlikkuse tõus ja väga aeglane kohanemine, et konkureerida kõrge lisandväärtusega kaupade sektorites, on riskikoht, kui palgatõus peaks jätkuma praeguses tempos,“ toob Komisjon välja põhjuse, miks monitooringut tuleks jätkata. Perspektiivis võib kiire palgatõus õõnestada Eesti konkurentsivõimet ja majanduskasvu.

Eluaseme hinna tõusu kohta leitakse aga, et see on kulgenud üsna samas joones sissetuleku kasvuga. Seda ei kannusta tagant ülemäära helde laenuandmine. Ülekuumenemise ilminguid Komisjon ehitussektoris ei täheldanud.

Küll on aga Eesti majanduse kohta mitu täiendavat tähelepanekut.

Näiteks maksude kohta märgitakse, et maksusüsteem on küll majanduskasvu toetav, kuid väga vähe on ära kasutatud seda liiki maksude võimalusi, mis hinnanguliselt majanduskasvu kõige vähem pärsivad. Tunnustatakse maksukogumise efektiivsust, kuid hoiatatakse, et madalapalgaliste maksukoormuse leevenduseks astutud sammude mõju lahustub üsna varsti suhteliselt kiires palgataseme tõusus. Ja osutatakse, et madalapalgaliste maksukiil on Eestis jätkuvalt suhteliselt kõrge, kui võrrelda teiste ELi riikidega. Jätkuvalt on probleemiks naiste ja meeste palgalõhe ja vaesusrisk on kasvanud.

Komisjon rõhutab, et Eestil tuleks rohkem investeerida tehnoloogia arengusse, et tõsta tootlikkust, suurendada ekspordis kõrge lisandväärtusega toodete hulka ning tõsta potentsiaalset majanduskasvu. Praegu on täheldatud hoopis trendi, et näiteks töötlevas tööstuses on Eesti ekspordi struktuuris suurenenud pigem madala lisandväärtusega toodete osatähtsus. Ka investeeringud lähevad valdavalt sellistesse madala lisandväärtusega sektoritesse nagu kinnisvaraarendus. Samas innovatsiooninäitajatelt on Eesti pigem veelgi kehvemaks läinud, langedes ELi keskmisega võrreldes edasi. Nii tuleks Eestis teadus- ja arendustegevusele rohkem tähelepanu pöörata. Seda eriti ajal, mil põlevkivisektori jätkusuutlikkus on tõsise küsimärgi all.

Kitsaskohana toob komisjon välja, et teadusasutustega koostööd tegevaid ettevõtteid on Eestis väga vähe. Paremad võiksid olla ettevõtete võimalused varases arenguetapis rahastust saada. Ja veel üks tegur, mille tõttu investeeringud tehnoloogiasektorisse võivad tulemata jääda, on vajalike oskustega tööjõu nappus.

Viidatakse jätkuvatele puudustele kaugküttesüsteemides, kus on ikka palju kadusid. Ja ka transpordisektori energiaefektiivsus jätab soovida – seejuures on  kasutamata maksupoliitika hoovad, et ergutada energia säästlikumat kasutamist.

Rõhutatakse ka haldusreformi tähtsust, kuna kõik omavalitsused ei suuda tagada teenuseid piisavalt heal tasemel.

Majanduskasvu prognoosib Euroopa Komisjon Eestile tänavu ja tuleval aastal vastavalt 2,1% ja 2,3%.